Homo-, bi- ja transseksuaalsus

Tänapaevani arvati, et homoseksuaalsus on vabalt valitud elustiil, mida saab piisavalt suure tahtejõuga vältida, kuid värskeimad tõendid kinnitavad vastupidist. Viimaste uuringute järgi ligikaudu 2-3 protsendil rahvastikust areneb täiskasvanueaks välja peaaegu täielik homoseksuaalne orientatsioon, muud uuringud näitavad lisaks, et kalduvus kiinduda samast soost isikusse võib olla seotud geneetilise eripäraga. Aga mis ikkagi sellist kalduvust põhjustab, eriti kui arvestada negatiivseid tagajärgi, mida sellise elustiili "valik" on mõnes ühiskonnas kaasa toonud? Tuleneb see keskkonnast ja kasvatusest või on põhjus ainult bioloogiline?
Või on oluline veel mõni tegur? Võib-olla ei tulene homoseksuaalsus mitte keskkonnast ega geneetikast, vaid on hoopis eelmises elus vastassoo esindajana kehastumise tagajärg? Kuna regressiooniterapeudid tegelevad sageli juhtumitega, kus mees mäletab end vahetult eelnenud elus naisena - ja naine mäletab, et oli mees -, siis kas reinkarnatsioon ei või homoseksuaalsust mõjutada rohkem, kui esmapilgul tundub? Võib-olla on homoseksuaalid (samuti biseksuaalid ja transvestiidid) valesse kehasse "lõksu" jäänud, nagu tegelikult mõned neist ka kurdavad?
Homoseksuaalid määratlevad end ehk liialt palju eelmise elu soo kaudu ja kuna neil on raske kohaneda uue sooga, säilitavad nad paljusid eelmise kehastumise omadusi. Nii võib mees olla kiindunud teise mehesse sellepärast, et tal on mingil määral ikka veel naiselikke kalduvusi, mis pärinevad eelmisest elust (hoolimata mehelikkusest, millega ta võib praeguses elus mõnel teisel alal silma paista). Homoseksuaalsus ei ole küll reinkarnatsiooni ümberlükkamatu tõend, kuid ehk annab see mõnele küsimusele vastused?
Mida aga arvata võimalikust geneetilisest tegurist? Kui oleks võimalik tõestada, et osal inimestel on homoseksuaalsusele geneetiline kalduvus, siis kas see välistab reinkarnatsiooni kui võimaliku põhjuse?
Mitte ilmtingimata. Nagu nende juhtumite puhul, kus eelmises elus saadud haavad tulid ebaharilike kehamärkide kujul välja praeguses kehastumises, saab ka nüüd väita, et füüsiline reaalsus võib kohanduda vaimse reaalsuse tahtega ja ilmutada eemise elu neid aspekte, mida hing soovib kaasa võtta praegusesse kehastumisse. Teiste sõnadega, hing loob järgmise keha jaoks geneetilise koodi veel enne seda, kui inimene sünnib, ja otsustab, kas näiteks eelmise elu haavad või homoseksuaalsus ilmnevad praeguses elus. Seega on
füüsilise reaalsuse ilmingud - isegi geneetilise koodi - määranud vairnne reaalsus; meie isiksust ei kujunda bioloogia, vaid vastupidi. 1
Kuidas on lood biseksuaalsete inimestega ja nendega, kes muudavad oma seksuaalset orientatsiooni? Kui naine ihaldab teist naist, siis väidetakse näiteks, et eelmises elus oli ta mees ja praeguses elus mõjutavad teda eelmise soo tungid. Aga kuidas seletada seda, kui inimene kiindub mõlema soo esindajatesse? Need juhtumid räägiksid justkui sellisele reinkarnatsiooni ideele vastu?
Inimese seksuaalsus on keerukas teema. Kas on võimalik, et biseksuaalne kalduvus on osaliselt, kuid mitte täielikult eduka soovahetuse tulemus? Teiste sõnadega, kui hing liigub ühest soost teise, siis võib-olla läheb natuke aega, enne kui hinge loodud uus isik oma seksuaalsusega harjuda jõuab ja seega oleks sooga seotud segaduseperiood osa ümberorienteerumisest? Kui keegi on mitme kehastumise ajal olnud mees ja nüüd iikki sünnib naisena, siis on asjade segiajamine andestatav, oletades, et teisenemine pole arvatavasti eriti lihtne. Mõnel hingel kulgeb üleminek kergelt, teisel jälIe läheb harjumine vaevalisemalt, mistõttu ta on mõnda aega oma seksuaalse identiteedi suhtes ebakindel (ebakindlus võib eriti rõhutatult esile tulla homoseksuaalidel). Tegelikult võib hingel kuluda uue seksuaalse orientatsiooniga kohanemiseks aega rohkem kui üks kehastumine (seepärast võib homoseksuaalne mees end mäletada eelmises elus ikkagi mehena).
Sellega ei taheta väita, et homo- või biseksuaalid on "vigased" või et elu kogemine nende vaatepunktist liihtuvalt tähendab hingelist taandarengut; väidetakse lihtsalt seda, et taaskehastumine ei pruugi olla lihtne või pingutuseta kulgev protsess. Kui sama teemat jätkata, siis võime küsida, kas mineviku seksuaalkogemused võivad peegelduda praeguses kehastumises ka muul viisil? Näiteks kas inimene, kes eelmises elus oli seksuaalselt vägivaldne, võib praeguses elus olla sarivägistaja? Kas kalduvus pidevalt seksuaalpartnereid vahetada võib ühest elust teise edasi kanduda (või tekitada põhjendamatut hirmu või isegi vastikustunnet seksuaalse aktiivsuse ees üldse)? Kas need, kes valivad tölibaadi, teevad seda, et heastada pidevat seksuaalpartnerite vahetamist minevikus või ehk on seksuaalselt aktiivne olevik eelmise kehastumise allasurutud seksuaalsuse tagajärg? Mineviku seksuaalkogemustel - nagu üldse
elukogemustel - võib meie oleviku harjumustele, eelistustele ja kalduvustele olla suurem mõju, kui arvata oskame. Aga samas, kui on tõsi, et viime endast "osakesi" ühest kehastumisest teise, siis mida muud meil oodata ongi?
1 See kehtiks ka alkoholismi ja narkomaania geneetilise eelsoodumuse kohta.Võib-olIa alkohoolik lihtsalt "kajastab" DNA-kaudu eelmist elu alkohoolikuna?

Allikas:Reinkarnatsiooni saladus Tõendid ja nende analüüs-J. Allan Danelek

Astraal projektsioon

Vaata sissepoole! Saladus on sinu sees!
Hui Neng (Hiina budistide hider, 638-713)

Astraalrännak ehk astraalprojektsioon on veel uks võimalus kohtuda oma vaimsete teejuhtide ja inglitega. Astraalselt või hingena suudad sa valgusolenditega veel hõlpsamini ja tõhusamalt suhelda. Nad õpetavad sindja annavad sulle nõu, kui oled oma füüsilisest kehast vaba.
Sa oled teadlik, et neil armastuse- ja valguseolenditel on olemas ka huumorimeel. Tanu neile õpid end võtma vahem tõsiselt ja hakkad elama tõelist elu, lubades enda­ Ie kõiki nõrkusi ja rõõmusid, mida maailmal pakkuda on.
Astraalrännak, uni ja surm on uksteisega lahedalt seotud. Nende seisundite vahelised erinevused on vaga vaikesed. Kõigis neis seisundites lipsab sinu hing või tõeline olemus füüsilisest kehast valja ja hakkab ringi liikuma esmalt su magamistoas, seejarel terves kodus Cteatud juhtudel) ja lõpuks kõrgematel tasanditel.
Astraalrännak võib toimuda arkveloleku ajal muutu­ nud teadvuse seisundis, arkveloleku ja une vahelises seisundis või sugavas uneseisundis. Magamise ajallah­ kub sinu hing kehast ja aurast paikesepõimiku või kroontsakra kaudu.

Unenägude maailm

Meie uned on mini-surmakogemused. Igal ööl uinudes lahkuvad meie kõrgemad peenkehad füüsilisest kehast, et puhata ja vajaduse kohaselt taastuda ning meie tähelepanu koondub mõnele Maa lähedal olevale tasandile. Me kogeme midagi, mida saab tõepoolest nimetada ajutiseks surmaks, millest me ärgates cllu tagasi pöördume. Meie unenäod on põhiolemusclt läbiclatud mälestuste segu ja kui me pärast uinumist füüsilisest kehast lahkume, hoiame tavalisclt alal alumiselt astraalkehalt pärinevat väga clavate kujutluspiltide ning mõtete kogumikku .Juhitavas, uurimuslikus unenäos viibides on võimalik kontakteeruda magamise ajal oma kogemustega ning otsida füülisilise kesta tagant korgemaid skeeme, arendada nendega tihedat kooskola.
Siinkohal on oluline märkida, et praeguscl maailmas ja meis endis toimuvate kiirete muutuste ajastul muutuvad ka unenäoskeemid. Seda selleparast, et astraal- ehk emotsionaalkeha kogeb suurel määral tervel1damist, kuna me areneme emotsionaalsclt selgemate clumudclite poole. Hirmuga laetud mõttemudelid, mis on meie üle nii kaua valitsenud, on puhastatud ja vabaks lastud ning meie uned peegcldavad seda. Mälcstused unenägudest on paljudel hoopis sagedasemad, elavamad ja spontaansemad ning lisaks on meie uned praegusajal hoopis vahem metafoorilised, neil on selgem, otsesem, nõuandev skeem.

Astraaltasand!

Inimene, seda ise teadvustamata, viibib kogu elu nähtamatus maailmas. Une ja transi ajal see nähtamatu maailm avaneb meile veidi, tulles tagasi tavateadvusesse on meil sellest aga segased mälestused.
Suure muutuse tagajärjel, mida inimesed nimetavad surmaks, inimene astub sellesse - nähtamatusse maailma ja elab seal teatud aja. Sellel nähtamatul maailmal on oma madalam ja kõrgem osa. See materjal tutvustab madalamat osa. Põhineb ta paljude inimeste uurimustööl. Ja seda uurimustööd on võimalik iseseisvalt jätkata või oma kogemuse/teadmise abil ümber lükata. Materjali on võetud ainult need faktid, mida on kinnitanud vähemalt kaks treenitud uurijat. Ja kindlasti pole see materjal täiuslik.
Esiteks tuleb mõista, et astraal-tasand on reaalsus. Muidugi ei ole see metafüüsiline reaalsus, mis peab ainsaks tõeliseks reaalsuseks - Ühte Ilmnematut. Sõna reaalsus kasutatakse siin igapäevases mõttes ja seetõttu on kõik astraaltasandi esemed ja asukad reaalsed, nagu meie isiklikud asjad, mööbel, majad ja dokumendid.
Kuid nagu ka füüsilise tasandi esemed pole ka astraaltasandi esemed igavesed. Kuid niikaua kui nad on säilinud, on nad reaalsed.
Meil tuleb taibata, et elame tohutus maailmas, milles me näeme füüsiliste silmadega ainult väga väikest osa. Astraalne nägemine ehk selgeltnägemine avab meile paar lisaakent, laiendades vaatevälja.
Meie päikesesüsteemis eksisteerib erinevaid tasandeid, igaühes oma isiklik mateeria, mis on erineva tihedusega. Mõnda nendest tasanditest on inimene võimeline külastama, täpselt samamoodi kui on võimeline külastama erinevaid maid.
Tasandeid võiks nimetada järgmiste nimetustega: Füüsiline, astraalne, mentaalne, buddhi, nirvaana tasand. nendest kõrgemal on veel kaks, kuid neid on väga raske kirjeldada. Tuleb meeles pidada, et erinevate tasandite mateeria erineb, nagu näiteks aur erineb tahkest esemest.
Astraaltasandit on nimetatud ka illusioonide tasandiks. Seda esiteks sellepärast, et paljud tema asukad omavad imelist võimet muuta oma vormi väga kiiresti. Teiseks, selleks, et eraldada teada füüsilises maailmas. See tasand on füüsilisest tasandist avaram. Igat eset võib näha kõikidest külgedest, nii sisemuses, kui ka välimus on näha. Ja nii ongi kogenematul külastajal uuest maailmas väga raske aru saada. Mis see siis on mida ta tegelikult näeb ja veel raskem on tal seda nähtut kirjeldada.
Okultismi õpilasel tuleb õppida nii õigesti nägema, kui seda nähtut ka interpreteerima. Selleks on vaja mälu viia ühelt tasandilt teisele. Õpilasel tuleb õppida viima oma teadvust füüsiliselt tasandilt astraalsele või mentaalsele ja vastupidi. Kuni ta seda ei suuda jääb alati võimalus, et mälestused osaliselt kaovad või moonduvad selles tühjas vahemikus teadvuse tasandite vahel. kui teadvuse ülekandmine on täielikult omandatud, saab õpilane võimaluse kasutada oma astraalseid võimalusi täilikus ärkvelolekus tavalises füüsilises elus ( kuni selle ajani on see võimalik ainult une ja transi ajal).
Paljud peavad astraaltasandit millekski väärtusetuks. Kahtlemata peab meie eesmärk olema eluvaim, kui inimene alahindab kõrget vaimset arengut ja on rahul ainult kõrgema astraalse teadvuse saavutamisega, siis sellel on hukatuslikud tagajärjed. On olemas ka need, kelle karma on võimaldanud algul välja arendada kõrgemad mentaalsed võimed. Nad justkui jätaks astraalse vahele, kuid sellist õpetamisviisi kasutavad Tarkuse Meistrid väga harva. See muidugi hoiab eemale ebameeldivustes, sest kõrgem sisaldab ka madalamat, kui enamusele on selline protsess suletud, minevikus tehtud vigade tõttu. Ainus mille peale me saame looda on aeglane samm-sammult sillutatud tee.
Inimese esimesed nn üleloomulikud elamused on seotud astraaltasandiga. Paljud inimesed muuutvad vaid korra paar elus nii tundlikuks, et tunnetavad mõne selle tasandi olendi kohalolekut ja kuna kogemus ei kordu enam, siis peavad nad seda hallutsinatsiooniks.On ka neid, kes märkavad, et näevad ja kuulevad midagi sellist, mida enamus ei näe. Mõned ja need on ilmselt enamus inimkonnast, saavad astraaltasandiga kontakti une ajal. ja üha selgemalt ja selgemalt hakkavad nad mäletama unes nähtut.
Võime, objektiivselt tajuda kõikidel tasanditel toimuvat, on olemas igas inimeses. Enamusel on ta latentses seisus ja nende võimete väljaarendamine võta palju aega. Astraaltasandiga on asi lihtsam, kuna paljudel rassidel maailma on see võime kõigil inimestel juba sündides olemas. ja inimesed on võimelised vastu võtma astraaltasandi vibratsioone ja kasutama astraalkeha vahendaja ja töövahendina. Enamusel inimestest on astraaltasand kättesaadav füüsilise keha une ajal. kuid kahjuks ollakse oma päevaste mõtete ja füüsiliste tegude mõju all ja seepärast ei nähta seda intensiivset maailma.
Esimeseks sammuks oleks lahti saada tavapärasest mõtlemisest ja õppida nägema seda uut ja imelist maailma, et olla valmis ka mõistlikult töötama ka seal. Samas jääb ikkagi probleemiks astraaltasandil toimuva meenutamine füüsilisel tasandi.. Mõned püüavad astraalnägemist arendada erinevate meetodite vahendusel, kuid parimaks on ikkagi kompetentse õpetaja juhendamine ja tema kaitse.
Kõigepealt tuleb aru saada, et astraalne tasand omab seitset osa ja igaühes on oma materiaalsus. Keele eripära paneb meid neist rääkima kui madalamatest ja kõrgematest, kuid me ei tohi langeda eksimusse, kui mõtleme neist kui teineteise peal asetsevatest osadest. Kõik on ikka ühes ja samas ruumis. Meie astraalmaailma piirid on mõõdetavad. Meie astraalmaailma puutub kokku Kuu astraalmaailmaga.

Tere tulemast imelisse astraalmaailma!