Tänapaevani arvati, et homoseksuaalsus on vabalt valitud elustiil, mida saab piisavalt suure tahtejõuga vältida, kuid värskeimad tõendid kinnitavad vastupidist. Viimaste uuringute järgi ligikaudu 2-3 protsendil rahvastikust areneb täiskasvanueaks välja peaaegu täielik homoseksuaalne orientatsioon, muud uuringud näitavad lisaks, et kalduvus kiinduda samast soost isikusse võib olla seotud geneetilise eripäraga. Aga mis ikkagi sellist kalduvust põhjustab, eriti kui arvestada negatiivseid tagajärgi, mida sellise elustiili "valik" on mõnes ühiskonnas kaasa toonud? Tuleneb see keskkonnast ja kasvatusest või on põhjus ainult bioloogiline?
Või on oluline veel mõni tegur? Võib-olla ei tulene homoseksuaalsus mitte keskkonnast ega geneetikast, vaid on hoopis eelmises elus vastassoo esindajana kehastumise tagajärg? Kuna regressiooniterapeudid tegelevad sageli juhtumitega, kus mees mäletab end vahetult eelnenud elus naisena - ja naine mäletab, et oli mees -, siis kas reinkarnatsioon ei või homoseksuaalsust mõjutada rohkem, kui esmapilgul tundub? Võib-olla on homoseksuaalid (samuti biseksuaalid ja transvestiidid) valesse kehasse "lõksu" jäänud, nagu tegelikult mõned neist ka kurdavad?
Homoseksuaalid määratlevad end ehk liialt palju eelmise elu soo kaudu ja kuna neil on raske kohaneda uue sooga, säilitavad nad paljusid eelmise kehastumise omadusi. Nii võib mees olla kiindunud teise mehesse sellepärast, et tal on mingil määral ikka veel naiselikke kalduvusi, mis pärinevad eelmisest elust (hoolimata mehelikkusest, millega ta võib praeguses elus mõnel teisel alal silma paista). Homoseksuaalsus ei ole küll reinkarnatsiooni ümberlükkamatu tõend, kuid ehk annab see mõnele küsimusele vastused?
Mida aga arvata võimalikust geneetilisest tegurist? Kui oleks võimalik tõestada, et osal inimestel on homoseksuaalsusele geneetiline kalduvus, siis kas see välistab reinkarnatsiooni kui võimaliku põhjuse?
Mitte ilmtingimata. Nagu nende juhtumite puhul, kus eelmises elus saadud haavad tulid ebaharilike kehamärkide kujul välja praeguses kehastumises, saab ka nüüd väita, et füüsiline reaalsus võib kohanduda vaimse reaalsuse tahtega ja ilmutada eemise elu neid aspekte, mida hing soovib kaasa võtta praegusesse kehastumisse. Teiste sõnadega, hing loob järgmise keha jaoks geneetilise koodi veel enne seda, kui inimene sünnib, ja otsustab, kas näiteks eelmise elu haavad või homoseksuaalsus ilmnevad praeguses elus. Seega on
füüsilise reaalsuse ilmingud - isegi geneetilise koodi - määranud vairnne reaalsus; meie isiksust ei kujunda bioloogia, vaid vastupidi. 1
Kuidas on lood biseksuaalsete inimestega ja nendega, kes muudavad oma seksuaalset orientatsiooni? Kui naine ihaldab teist naist, siis väidetakse näiteks, et eelmises elus oli ta mees ja praeguses elus mõjutavad teda eelmise soo tungid. Aga kuidas seletada seda, kui inimene kiindub mõlema soo esindajatesse? Need juhtumid räägiksid justkui sellisele reinkarnatsiooni ideele vastu?
Inimese seksuaalsus on keerukas teema. Kas on võimalik, et biseksuaalne kalduvus on osaliselt, kuid mitte täielikult eduka soovahetuse tulemus? Teiste sõnadega, kui hing liigub ühest soost teise, siis võib-olla läheb natuke aega, enne kui hinge loodud uus isik oma seksuaalsusega harjuda jõuab ja seega oleks sooga seotud segaduseperiood osa ümberorienteerumisest? Kui keegi on mitme kehastumise ajal olnud mees ja nüüd iikki sünnib naisena, siis on asjade segiajamine andestatav, oletades, et teisenemine pole arvatavasti eriti lihtne. Mõnel hingel kulgeb üleminek kergelt, teisel jälIe läheb harjumine vaevalisemalt, mistõttu ta on mõnda aega oma seksuaalse identiteedi suhtes ebakindel (ebakindlus võib eriti rõhutatult esile tulla homoseksuaalidel). Tegelikult võib hingel kuluda uue seksuaalse orientatsiooniga kohanemiseks aega rohkem kui üks kehastumine (seepärast võib homoseksuaalne mees end mäletada eelmises elus ikkagi mehena).
Sellega ei taheta väita, et homo- või biseksuaalid on "vigased" või et elu kogemine nende vaatepunktist liihtuvalt tähendab hingelist taandarengut; väidetakse lihtsalt seda, et taaskehastumine ei pruugi olla lihtne või pingutuseta kulgev protsess. Kui sama teemat jätkata, siis võime küsida, kas mineviku seksuaalkogemused võivad peegelduda praeguses kehastumises ka muul viisil? Näiteks kas inimene, kes eelmises elus oli seksuaalselt vägivaldne, võib praeguses elus olla sarivägistaja? Kas kalduvus pidevalt seksuaalpartnereid vahetada võib ühest elust teise edasi kanduda (või tekitada põhjendamatut hirmu või isegi vastikustunnet seksuaalse aktiivsuse ees üldse)? Kas need, kes valivad tölibaadi, teevad seda, et heastada pidevat seksuaalpartnerite vahetamist minevikus või ehk on seksuaalselt aktiivne olevik eelmise kehastumise allasurutud seksuaalsuse tagajärg? Mineviku seksuaalkogemustel - nagu üldse
elukogemustel - võib meie oleviku harjumustele, eelistustele ja kalduvustele olla suurem mõju, kui arvata oskame. Aga samas, kui on tõsi, et viime endast "osakesi" ühest kehastumisest teise, siis mida muud meil oodata ongi?
1 See kehtiks ka alkoholismi ja narkomaania geneetilise eelsoodumuse kohta.Võib-olIa alkohoolik lihtsalt "kajastab" DNA-kaudu eelmist elu alkohoolikuna?
Allikas:Reinkarnatsiooni saladus Tõendid ja nende analüüs-J. Allan Danelek
